Esimene töö

Nonii. Lõpuks siis pääseme ka tsivilisatsiooni:) Pole juba mõnda aega kirjutanud, sest maapiirkondades ei ole wifi eriti levinud. Eelmisel pühapäeval oli meil siis puhkepäev, käisime Bunbury linna lähedal randades. Üks rand oli ikka päris ilus, hästi pikk ja lai liivariba ja helesinakas vesi. Ega me siin väga kaugele ujuda ei julge, haide pärast. Tegelt nad ei tohiks vist päris randadesse saada (mingid võrgud vms pidid olema), samas üks päev uudisest näitas, kuidas paar haid linna rannas ujus. Nii et riskida ei taha. Teiseks on lained üsna suured, et ujuda on nagunii raske, need tõmbavad sind kohe rannaliivale või siis just kaugele merre tagasi. Aga vesi oli mõnus jahutav, sest ilm oli hästi soe ja päikesepaisteline.

Õhtul läksime jälle sinna telkimiskohta, kus eelminegi õhtu olime. Linnast sinna sõites avastasime ühe koha, kus oli paarkümmend känguru. Lihtsalt tee ääres mingi aasa peal, aga õnneks on mingid tarad tee ääres. See telkimiskoht asus mingi mere lahe ääres, aga rand ei olnud seal ilus. Kallas oli umbes nagu järvekallas, sopane ja palju taimi. Ujumas seal ei käinud. Aga kohe kui päike loojus, avastasime, et me ei saagi väljas olla. Kuskilt ilmus välja meeletult palju sääski, võimatu oli isegi ringi käia. Hüppasime kähku autosse ja hakkasime hoolega sääski tapma, neid olid autosse kogunenud üsna suur hulk. Aga tundub, et saime kõik kätte, kuna öösel pininat enam ei kuulnud. Aga üks asi ehmatas meid õhtul täitsa ära-auto ei käivitunud enam ja ükski tuli ei töötanud. Esialgu arvasime, et aku on kuidagi tühjaks saanud, aga väljas oli kottpime ja sääski oli tohutult, niisiis ootasime hommiku ära. Vahur läks esimese asjana hommikul autot üle vaatama ja leidis, et üks aku klemm oli lahti ja ei olnud kontakti. Õnneks sai selle korda.

Esmaspäeva hommikul, kui auto jälle tööle läks, asusime siis jälle töö otsingutele. Võtsime sihiks väikese linna nimega Manjimup. Olime lugenud, et selle ümbruses on päris palju õuna-ja pirnifarme ja just see hooaeg praegu käibki. See asub sellest linnast Bunburist umbes 100 km kaugusel. Tee peal käisime kõik farmid, mida nägime, läbi ja küsisime tööd, kuid kõik vastasid, et hooaeg on mitu nädalat juba peal ja kõik töötajad olemas või siis oli juba farmidesse sisse sõites sildid, et „sorry, no jobs“ või „no workers needed“. Lõpuks jõudsimegi Manjimupi ja olime kuulnud, et siin lähedal on üks tee, mille ääres on hästi palju farme. Lootes heale õnnele, võtsime meiegi suuna sinna ja sõitsime selle tee läbi. Seal oli tõesti palju istandusi, mõlemal pool teed koguaeg kas õuna-või pirnipuud. Esialgu saime samad vastused igast farmist, kuid kui sõitsime tagasi mööda seda teed, käisime veel paarist kohast läbi, kuhu enne ei läinud või ei saanud farmerit kätte. Ühe kruusa tee peal sõitis meile ATV-ga mingi naine vastu ja tegi me auto kõrval peatuse. Küsisime siis temalt ka tööd ja…ta vastas, et just otsivad kahte inimest!:D Tuli välja, et sealt farmist oli paar inimest just lahkunud ja me saime nende asemele. Olime õigel ajal õiges kohas. Kokkuvõttes võib öelda, et enne seda olime läbi sõitnud ca 30 farmi, nii et töö leidmine ei ole nii lihtne, isegi mitte autoga.

Järgmine hommik kell 7 läksime siis sinna farmi tööle. See on selle naise ja ta mehe farm. Teisi töötajad oli umbes 10, nüüdseks juba paar tükki vähem. Meid pandi õunu korjama. Panime seljakoti taolised kotid omale ette, kuhu pidime õunu korjama ja kui kotid täis said, tühjendasime need binidesse ehk suurtesse kastidesse. Õunapuude read oli pikad, õunu oli hästi palju. Tööpäevad olid 7st 15:30ni, vahepeal pausid. Kuni eilseni siis töötasimegi seal, 4 päeva ja õnneks nad kutsusid meid esmaspäevaks jälle tagasi. Kahjuks need õunad, mida me korjasime, on korjatud. Eile oligi naljakas tööpäev, mina pidin ühe Prantsuse tüdrukuga õunad lõpuni korjama ja kui korjatud saime, viidi meid kõrvitsapõllule. See oli hullem kui õunte korjamine:D Vahur pandi ühe Uus-Meremaa kutiga pirne korjama. Pirnid said ka kõik korjatud. Meile öeldigi, et esmaspäeval hakkame kõrvitsaid korjama (kui just vihma ei saja) ja peale seda ei teagi, mis saab. Me ise loodame, et saame ikka kauemaks jääda ja uusi õunu korjama hakata, seal on mingi muu sort, mida siiani korjatud ei ole. Aga eks näis, mis nad meile ütlevad. Palka saame järgmisel nädalal, meil on tunnipalk. Ühe nädala eest peaks saama kätte 490 Austraalia dollarit. Pole paha..;) Arvestama peabki seda, et elu on siin palju kallim kui Eestis.

Terve selle aja oleme ööbinud sellest farmist 5 minuti kaugusel Fontys Poolis- siin on kämpingud ja telkimiskohad. Kõik vajalik on olemas, wc, dushid, väliköök. Me ostsime telgi ja maksame telkimiskoha eest natuke, kuid selle eest saame pesta, süüa teha ja wc kasutada. Siin peatub hästi palju backpackereid, kes siin lähedal farmides töötavad. Täitsa normaalne on, loodame ainult, et nii pea jahedamaks ei lähe. Kuumalaine on ammu läbi, nüüd on juba üle 20 kraadi päeval ja öösel alla selle. Hommikud on ikka päris jahedad. Kuid see on super töötamise ilm. Esimesed päevad olid kõik pilvised ja hästi hea oli töötada, kuid eilne ilm oli päikseline ja hästi palav hakkas. Tavaliselt peale tööpäevi sõidame Manjimupi linna, lähme poodi või siis niisama puhkame ja vaatame õhtul läpakast filme.

Praegu on laupäeva hommik, mõnuuus.. nädalavahetuse puhkame, sõidame täna ringi ja niisama oleme. Hetkel oleme väga rahul siin kõigega, loodame, et tööd jätkub kauemaks ja muidu on kõik super.

Kas Eestis juba kevadised ilmad, lumi suland? Kuidas teil läheb?