Redelid, intriigid ja nunnu koduloomake

Üle pika aja mõtlesime jälle blogi kirjutada. Ega midagi väga huvitavat ei ole toimunudki, eluke veereb vaikselt. Eelmisel nädalal oli hea töönädal, saime 6 päeva korjamas käia. Tänaseni ehk neljapäevani saime ka sellel nädalal korjata, aga täna öeldi tööl, et homme ja ülehomme on vabad päevad ja pühapäeval on siis võib-olla töö. Nii nõme ikka. Viimased paar nädalat oleme korjanud väga kõrgete puude pealt, hullult suurte redelitega. Viimastel päevadel on olnud suht tuulised ilmad ja vahel seal puu ladvas (u 3 meetri kõrgusel) redelil kõikudes on tunne, nagu tuul lennutaks sind alla. Õhtu lõpuks on isegi natuke merehaige tunne peal:D Vahur lendas eile redelilt alla. Õnneks midagi ei juhtunud, mõned kriimustused ja sinikad, aga luud on kõik terved:D Redelitel ei ole toetuspinda, nad toetuvadki ainult puu okstele, aga vahel kipuvad need järsku murduma ja siis prantsatadki läbi okste maha kuidagi, või siis jääd nn järgmiste okste peale pidama. Igatahes igav selle redeliga turnides ei hakka ja peab ikka ettevaatlik olema. Teine asi, mis me teeme tihti, on see, et lõikame endale näppu nende kääridega. Üritame hästi kiiresti mandariine lõigata, aga kogemata jääb alati vasaku käe nimetissõrm ette ja mitu korda on juba suht palju verd sealt jooksnud. Niiet ärge imestage, kui üks meist ilma ühe sõrmeta koju tuleb! (Ok, asi ei ole nii hull) Tööl käime eestlastest paariga, ühe autoga ja saame nendega väga hästi läbi.

Mõni nädal tagasi oli sellel Eesti tüdrukul, kes me hostelis on ja kellega tööl käime, sünna. Tema ja ta kutt tulid siia nädal peale meid, nad said omale kahese toa karavani, mis asub siin me hosteli õuel. Nii et üks õhtu läksimegi sinna nende karavani sünnat tähistama, mängisime kaarte ja jõime üle pika aja rummi.

Ülehomme pidi meil tööl olema suur grillimine, mida me kõik juba väga ootame, aga täna öeldi, et kuna osad korjajatest on afgaanid (Afganistaanist pärit), siis lükkub grillimine edasi, kuna nende tavade kohaselt on juulikuu selline kuu, kus liha ei sööda. Eks siis peame ootama veel natuke:D Ega mina ju ka nagunii liha ei söö, aga ehk pakutakse seal ka kana või kala, pluss seal pidi palju igast salateid ka olema. Nämm..

Hetkel on meil endalgi ebaselge, kauaks me siia hosteli või üldse siiakanti jääme. Tundub, et meie hosteli juhataja on selline, kes muid töid üldse ei viitsigi otsida, kui ainult korjamine ja pakkimine. Neidki ta ei pea ise otsima, vaid talle helistatakse. Oleme aga kuulnud, et siin kõrvallinna hostelites otsitakse sulle ikka paremaid töid ka, selliseid, kus saad tunnipalka. Viimastel päevadel oleme siis nende eestlastega, kellega me tööl käime, mõelnud, et äkki läheks mingisse teise hosteli ja üritaks sealtkaudu parema töö saada. Korjamine on nõme, kui sajab või on niiske, ei saa korjata ja nüüd järgmiseks 2-3 päevaks lampi öeldakse, et tööd ei ole. Homme arutame nendega ja mõtleme, mis teha. Eile oli isegi väike intriig hostelis. Hosteli juhatajale helistati pakkimisest ja öeldi, et  vajatakse 5 tüdrukut. See eesti tüdruk on ammu oodanud, et saaks pakkimisse ja juhataja teab seda. Aga ei, ta läks kööki ja andis uutele tüdrukutele töö ära, kes on siin hostelis alles paar päeva olnud! Siin peaks tegelt asi olema nii, et kes on kauem olnud, saab esimesena pakkimisse. Aga millegipärast juhataja andis eile täiesti uutele. Siis oligi eesti tüdruk nii vihane ja meile on hakanud tunduma, et sakslasest juhataja eelistabki ja annab paremaid töid sakslastele. Eile oli 3 uut tüdrukut sakslast, nii et..
(Mina ei hakka juhatajale üldse ütlemagi, et tahaks ka mujale pakkimisse, sest ta on siiani vist solvunud, et ma sealt ühest kohast ära tulin. Ta ei saa aru, et 70 tundi nädalas ei ole inimlik ja ma ei suutnud seal enam käia.)

Eelmisel laupäeval pani Vahur oma pinksi oskused proovile, nimelt  oli me hostelis pinksivõistlus. Kahjuks alagrupist ta edasi ei pääsenud, aga eks harjutab edasi ja ehk järgmisel korral läheb paremini. Mõned on ikka väga profid siin.

Muide, meil on siin lausa oma koduloom. Hosteli aias ja üldse igalpool siin liigub viimasel ajal naabri valge kass, siniste silmadega ja lihtsalt võimatult armas. Ta magab igal öösel meie ukse taga ühe tumba peal ja vahel tahab meie tuppa tulla, kui me korra ust lahti hoiame. Võtaks ka kohe Eesti kaasa :)

Kui ülehomme on ilus ilm, lähme võib-olla loomaaeda, aga see selgub homme õhtupoole alles.
Teie aga olge tublid ja nautige suve!