Farmielu..

Nädalake on jälle möödunud ja meil on vaba päev, kahjuks jälle vihmane. Sel nädalal ongi olnud halvad ilmad, peaaegu iga päev on natuke sadanud ja tuuline. Õnneks lubab ilmateade, et järgmisest nädalast läheb paremaks. Töötasime sel nädalal 5 päeva ja nüüd on 3 vaba päeva, kuna esmaspäev on siin riigipüha. Täna puhkame niisama, koristame ja võib-olla lähme jooksma. Homme tahaks minna kuhugi, aga kui vihma sajab, siis on vist mõttetu. Siis lähme lihtsalt linna poodi, muud selle ilmaga siin teha pole. Kui ilmad lähevad ilusaks ja soojaks, on siin üsna palju ilusaid kohti, kuhu minna.

Eelmisel laupäeval käisime Pembertonis peol. Algus läksime inglastest majakaaslastega hostelisse, kus olime paar tundi ja siis läksime ühte majja, kus siis põhipidu toimus. See oli nii naljakas, kõik tantsisid ja jõid ta hoovis. Enamus töökaaslasi oli seal ja oli ka meie jaoks võõrid inimesi, enamus kõik hostelist. Me ei jäänud väga kauaks, kuna tahtsime ööseks koju tulla ja Vahur oli seekord kaine juht. Täna toimub hostelis jälle pidu, aga arvame, et me vist jätame seekord vahele.

Töönädal möödus üsna kiiresti ja erinevaid töid tehes. Vahur pidi vahepeal traktoriga muru niitma, mullakotte tõstma, natuke masinaga avokaadosid korjama ja mõnda muud tööd tegema. Ka mina tegin igast erinevaid töid, nt istutasin avokaadokive mullakottidesse, siis pidin need kotid ämbritesse sättima jne. Kuna teeme nii paljusid erinevaid asju, siis möödub aeg üsna kiiresti ja veel ei ole tüdimust tulnud. Kui kiire aeg tuleb, siis peame kindlasti ka avokaadosid korjama minema. Sellel nädalal läks 7 inimest töölt ära ja järgmisest nädalast tuleb 10 inimest juurde. Nendest enamus on sakslased, aga ka paar eestlast. Me eestlastest majakaaslased lähevad järgmisest nädalast ära, nii et arvatavasti saame varsti uued inimesed oma majja.

Töönädala õhtud mööduvad ikka samamoodi, süüa tehes ja filme vaadates. Täna hommikul ärgates aknast välja vaadates nägime kolme känguru, nii armsad. Töölt saame avokaadosid koju võtta ja me maja ees kasvab sidruni- ja mandariinipuu. Nii et guacamole peaaegu tasuta käes;)

Tervitused teile sügisesse Eestisse!

Töölainel

Tere-tere,

me oleme nüüdseks juba nädal aega töötanud. Mina olen enamus päevadest mingeid muid töid seal farmis teinud ja Vahur on ikka avokaadosid korjanud, varsti hakkab jälle selle masinaga puude latvadest korjama. Eile korraldasid ülemused reede puhul väikse grillimise tööl, tõid isegi õlut. Paneme sellest ka mõne pildi, siis näete, palju inimesi seal töötab. Meid on seal üsna palju juba ja esmaspäevast tuleb veel uusi inimesi, isegi kaks eestlast. Muidu läheb meil kõik hästi, oleme õnnelikud, et selle maja saime töö kaudu. Me majakaaslased, inglased, on hästi jutukad ja sõbralikud, nii et üsna palju suhtleme nendega. Ilmad on siiani soojad ja päikselised olnud, kuid ilmateate järgi läheb homsest vihmaseks. Muud huvitavat ei olegi, olge tublid ja tervitused!

Maamaja

Paar päeva on jälle möödas ja nii mõndagi on juhtunud.

Reede hommikul lahkusime Perthi hostelist ja asusime Pembertoni/Manjimupi poole teele. Need asuvad natuke üle 300 km Perthist lõuna pool. Kohale jõudes võtsime kohe suuna sinna avokaadofarmi poole, kus me eelmisel korral töötasime ja õnneks Vahur mäletas, kuidas sinna sõita.
(Saatsime suve keskel ülemusele smsi ja ütlesime, et tahaks jälle sinna tööle tulla. Ta vastas, et pole probleemi ja mainis isegi, et võib-olla saame tema kaudu mingi elukoha).
Igatahes jõudsime reede päeval farmi kohale ja kohe esimesena nägime Steve'i. Steve on ülemuse vend, ta töötab ka seal farmis ja tema tegelebki põhiliselt töötajate ehk backpackeritega. Käib ridade vahel meid vaatamas, viib autoga sinna jne. Kuigi ka Steve oli teadlik, et me tagasi tuleme, oli ta meid nähes ikka üllatunud, aga armas oli, tuli ja kallistas meid ja ütles, et mäletab meid väga hästi ja et oleme ikka samasugused :)
Tema venda ei olnud see päev tööl, aga Steve küsis kohe, kas esmaspäevast saame tööd alustada. Jõudsime ideaalsel ajal, just nädal tagasi hakati avokaadosid korjama ja üsna palju töötajaid on juba olemas.
Ta pakkus meile ka majutust, mis meile väga sobis, sest siin väikses linnakeses on väike valik ja hostelisse ei tahaks üldse minna. Igatahes läks ta kuhugi avokaadopuude vahele ja kutsus kaks inglise tüdrukut meie juurde, kes siis pidid meile me elamist näitama. Sõitsime autodega paar kilomeetrit farmist eemale ja seal paistiski me maja. See on küll üksik ja metsade, põldude vahel, aga tööl on super hea käia, paariminutilise autosõidu kaugusel. Samas majas elavad juba need kaks inglise tüdrukut, üks eesti paar ja üks iiri tüdruk. Me oleme siiani näinud vaid neid inglise tüdrukuid, kuna eesti paar on just see nädalavahetus Perthis ja iirlane on Iirimaal kodus külas, nii et teda näeme alles kahe-kolme nädala pärast. Täna õhtul siis tuleb Perthist tagasi ka eesti paar, eks siis näis, kas on normaalsed:) Igatahes õnneks need inglise tüdrukud tunduvad küll toredad ja saame inglise keelt harjutada. Kusjuures praegu töötabki seal farmis eestlastest ainult see paar, kes meie majas elab, eelmisel korral oli eestlasi üle 10.
Kolisime juba reedel oma paari asjaga siia majja, õnneks on meil oma tuba. Kui inglastelt interneti kohta uurisime, ütlesid nad, et siin majas pole üldse levi, kuid me Vahuriga ikka leidsime ühe aknalaua peal nõrga signaali :) Kuna meil oli nädalavahetus vaba ja üsna palju asju vaja osta (tekid, padjad, linad, pannid, potid ja muu), sõitsime laupäeval 130 km kaugusele Bunbury linna. See on lahe mereäärne linnake, oleme seal ennegi paar korda käinud. Seal on ka odavaid suuri poode, kust kõik vajaliku endale leidsime. Õhtuks tulime jälle oma majakesse ja täna puhkame niisama enne töönädala algust. Auto on siiani hästi vastu pidanud ja edaspidi sõidamegi tööle vaid paar kilomeetrit päevas. Suur toidupood asub u 20-25 km kaugusel, proovime hakkama saada nii, et käime kord nädalas poes, aga eks näis, kuidas olema hakkab. Ja mõnel nädalavahetusel tripime ringi.
Tulime just jooksmast, aga vihma hakkas järjest rohkem sadama.
Igatahes meil läheb hästi, nüüd on töö ja elukoht olemas. Me ei tea veel, kui kauaks siia tööle jääme.

Homme lähme siis üle 1,5 aasta jälle füüsilist tööd tegema, okou:D
Tervitused!

Perth

Jõudsime eile päeval lõpuks peale pikki-pikki lende Perthi kohale.
Lennud läksid kõik hästi, vähemalt pakuti süüa-juua ja saime ekraanidelt filme vaadata, nii läks aeg kiiremini. Magada eriti ei saanud, kuna esimene pikk lend oli päeva ajal ja siis ei olnud und. Teine, viietunnine lend oli küll Eesti aja järgi öösel, aga millegipärast ei saanud ka siis eriti magada, ebamugav oli ja jalad olid istumisest üsna kanged. Igatahes kuidagi me ikka oma hostelisse kohale jõudsime. Panime siia oma asjad ära ja läksime kohe linna peale sööma ja jalutama. Õhtupoole tulime tagasi ja hakkasime gumtree lehelt (Austraalias põhiline leht, kuhu pannakse kõikvõimalikud kuulutused, nt autod, mis on müügiks, korterid rendiks jne) autosid vaatama. Meile jäi silma üks valge 1997 aasta Toyota Camry ja saatsime smsi omanikule, et kas saaks autot näha võimalikult kiiresti. Saime vastuse, et võime kohe näha ja tuli välja, et see auto asus meist umbes paarisaja meetri kaugusel. Läksime siis autot vaatama ja no omanik oli muidugi eestlane :D
Tegime proovisõidu ära ja kuna auto välimus on ka korralik, ostsimegi kohe esimesel õhtul auto omale. Nii et meil juba teine Toyota Camry Ausraalias:)
Täna tegime omale pangakonto ja käisime nn kohalikus ARK-is ära, nii et nüüd ongi kõik vajalikud asjad aetud. Pangas oli jälle hästi sõbralik ja jutukas meesteenindaja (Indoneesiast pärit, elab ammu Aussis). Ta oli nii naljakas, hullult jutustas meiega ja samas teadis väga palju Eesti kohta. Küsis meilt, kas oleme Tallinnast või Tartust pärit, samuti teadis Eesti naabreid ja isegi lipu värve. Ütles, et no miks ei peaks teadma, et Eesti ju on üsna tuntud :D Igatahes tore.
Täna testisime natuke autot ka, sõitsime linnaäärsesse kaubanduskeskusesse ja ostsime mõned tööriided. Õnneks siiani töötab auto hästi. Olime kuulnud, et seal lähedal on ilus rand, niisiis läksimegi randa, mil nimeks Scarborough Beach. Allpool on sellest ka pilte. See oli hullult suur rand megasuurte lainetega. Ujuda seal ei tohtinudki, kuid rand oli surfareid täis. Jälgisime neid seal üsna pikalt, vahepeal olid lausa 5-meetri kõrgused lained.
Homme sõidame juba Pembertoni ja siis lähmegi sealt avokaadofarmist läbi, kus me eelmisel korral töötasime. Eks siis selgub, millal tööle saame :)

Amsterdam

Seekord reisisime Austraaliasse läbi Amsterdami.
Olime seal ühe päeva ja ühe öö. Kokkuvõttes on Amsterdam ikka päris crazy linn - iga nurga peal on coffee-shop'id ehk kanepibaarid, tänavatel jalutades oli koguaeg kanepi lõhna tunda ja üldse tundusid inimesed sellised hipilikud ja pohhuistlikud. Muidugi oli kogu linn jalgrattureid täis, see seal põhiline liikumisviis nii vanade kui noorte seas. Palju oli kanaleid, mille peal sõitsid kohalikud paadid ja nad tegid ka turistidele sõite. Õhtul olid tänavad rahvast täis, möll käis ja päris naljakas oli Punaste Laternate tänavatel kõndida. Ise seal linnas küll elada ei tahaks, aga vähemalt nägime ära selle huvitava linna:)