Konnad

Nüüd siis eelmisest postitusest umbes 2 nädalat möödas ja ega suuri uudiseid tegelikult ei olegi. Keegi siin mainis, et hea rutiinivaba elu meil siin, siis hetkel tundub endale küll, et päevast päeva ja nädalast nädalasse sama tegevus. Peamiselt siis töö ja natuke puhkust ka vahepeal. Õuna hooaeg siin peaks kestma mai lõpuni. Me veel ei tea, kas päris mai lõpuni siia jääme, aga ilmselt 2-3 nädalat kannatame veel ära. Siis peaks olema rahaliselt päris hea seis, et edasi liikuda ja mõnda aega ka puhkust nautida ja uusi kohti avastada. Ja selleks ajaks on meil ka kogunenud umbes kahe kuu jagu farmis töötamise päevi, sest juhul kui tahame veel kunagi teiseks aastaks tagasi tulla, peab esimesel aastal olema farmis töötatud vähemalt 3 kuud.

Tööl on üldiselt kõik sama, ainult et nüüd korjame uut õunasorti "Granny Smith". Need on üleni rohelised aga korjamisel peab olema väga ettevaatlik, sest nii kui neid natuke liiga tugevalt pigistada, on õige pea pruunid plekid peal. Nende õunte puhul käiakse kõikide korjajate kastidest 1-2 korda päevas suvalisi õunu võtmas ja siis vaadatakse, kas oleme normaalselt korjanud või nendele viga teinud. Kui nad avastavad, et oleme õunu muljund, siis esimesel korral tehakse hoiatus, aga kui peale seda veel juhtub, siis lubasid lahti lasta. Õnneks meil siiani veel ühtki hoiatust pole, niiet loodame, et enne saavad need õunad korjatud kui meie oma 2 hoiatust.

Nende õunte puhul on huvitav veel see, et kuna nad kasvavad hästi tihedalt puudel, siis kast, mille suurus on umbes 1 kuupmeeter,  saab täis, kui ära korjata umbes 20 puud. Ja kuna need õunad on hästi tihedalt koos ja lehtede sees, siis iga päev tuleb korduvalt ette üllatusmomente. Nimelt kui hakkad sealt õunte kobarast jälle järgmist õuna võtma, siis istub seal kobara sees tihti konnapoiss. Kuigi seda juhtub iga päev korduvalt, tuleb see ikka alati üllatuse ja ehmatusega (eriti Inkul). Eriti nõme on siis, kui omaarust võtad õuna näppude vahele, aga tunned midagi limast, ja kui siis jõuab kohale, et tegemist on konnaga, siis... Ja need konnad on hoopis teistsugused, kui oleme harjunud Eestis nägema. Need on sellised üleni ererohelised ja kui nad oma suurte silmade  ja tuksuva kurgualusega otsa vaatavad, on alati selline tunne, et võtaks kohe näppude vahele ja teeks pai :) ...aga ei saa, nad ju hüppavad kohe ära :D Tegelikult on ikka suht vastik, päris tihti kuuleb seal ridade vahel ka teiste korjajatelt kiljatusi ja karjatusi. Ma olen pidanud ka paar korda Inkut hädast välja aitama ja konnal jalgealt õuna ära noppima. Ja eile hommikul nägi Inku seal puude vahel ilusat rebast suure koheva sabaga, ju oli ära eksinud.

Osad inimesed on töölt ära läinud ja uued asemele võetud. Kõik, kes on asemele tulnud, on loomulikult prantslased. Ma arvan, et Prantsusmaal polegi enam noori, kõik on Austraalias. Igatahes ühel prantslasel hammustas tema esimesel tööpäeval mingi ämblik jalga. See ei olnud küll mürgine ämblik, aga igatahes järgmisel päeval oli jalg väga paistes. Kõik, kes meil töölt päris ära läinud, on enne kojuminekut läinud Aasiasse reisima.
Ega praegu rohkem polegi midagi. Kirjutage ja joonistage meile ka ikka kuidas teil läheb.