Töötasime veel nädala nagu plaanis oli ja
praeguseks oleme teist päeva teel. Suundume siis Lääne Austraalia osariigist
teise osariiki, Lõuna Austraaliasse ja teekond peaks olema ca 3000 km pikk. Tööl
läks õnneks viimane nädal kiiresti, kuna pooled päevad tegime muid asju, õunu
ei saanud korjata. Neljapäev oli minu jaoks kõige õudsem tööpäev. Pidime
hakkama puude vahelt kilesid ära võtma ja peale mõne meetri eemaldamist jooksis
kile alt päris mitu hiirt välja, arvatavasti põldhiirt! Üks jooksis täpselt
minu jalge vahelt, teised panid teises suunas. Mõne aja pärast jooksis eemalt
kile alt teine hiir minu suunas ja nägime neid veel mitu korda. Nad olid küll väiksed,
aga mul vist on ikka väike foobia, see oli nii jube tunne. Nüüd tagantjärgi on
naljakas mõelda, aga sel hetkel ma mõtlesin, et ma ei suuda tööpäeva ära
kannatada. Õnneks seda tööd ei pidanud me kaua tegema ja ma viilisin peale
hiirte nägemist, Vahur tegi õnneks kiiresti ise ära.
Neljapäeval läksime juba õhtul kell 20:00 magama ja panime äratuskella
3.00ks öösel helisema. Tegime kohvi, sõitsime linna ja vaatasime keset ööd autos
läpakast eurovisiooni ja elasime Otile kaasa (ajavahe meil ju Eestiga 5 tundi).
Pärast pikutasime veel paar tundi ja siis läksime tööle, õnneks oli viimane päev,
suht väsinud olime ikka.
Laupäeva hommikul pakkisime ilusti kõik asjad autosse ja asusime teele.
Sõitsime eile siis üle 300 km ja peatusime Albanys. Tee peal tegime väikeseid
peatusi, käisime mereäärseid kohti vaatamas. Albany on 25000 elanikuga linn, aga
jätab mulje, nagu see oleks palju suurem. Siin on väiksed mäed ja asub täiesti
ookeni ääres. Väga kift linnake. Sõitsime õhtul mere ääres ja linn paistis tuledevalges
nii ilus. Mõtlesime, et pole ammu väljas käinud, niisiis otsisime oma
reisikotist nn linnariided välja ja läksime linna peale õhtul. Leidsime paar
pubi ja kohvikut, Lonely Planeti soovitusel valisime siis ühe pubi välja, seal
pidi tihti live muusika olema. Mingi Austraalia bänd esineski eile seal ja õhtu
jooksul läks pubi ääreni rahvast täis ja hull tants hakkas pihta. Kohal oli
igas vanuses rahvast. Väga kift oli vahelduseks jälle väljas käia. Öösel peale
seda jalutasime autosse ja hakkasime netist eurovisiooni finaali vaatama, kuigi
hull väsimus oli selleks hetkeks peal, meie aja järgi lõpes see alles
varahommikul. Tubli, Ott!:) Jõime eile palju veini ja
pubis õlut. Magasime mingi 4 tundi ja oleme siiani siin samas linnas. Täna
plaanime Albanys veel aega veeta ja õhtuks siis kuhugi telkimiskohta sõita. Ma
sõitsin eile esimest korda Austraalias autoga, väga harjumatu ikka, õnneks oli sel
hetkel vähe autosid. Ringteedel ja parempööretel on eriti hull, kõik läheb
sassi, kes kellele teed annab jne. Isegi suunatuled on siin teisel pool kui
Eestis ja eile kui sõitsin, panin ikka mitu korda suunatule asemel kojamehed
tööle:D
Õnneks on siin tunduvalt soojem kui me eelmises kohas, tänu ookeani
õhule.
Tsau Inku! Nii lahe, et teele asusite! Appi, ma tean, mul on ka täielik hiire foobia, nii et saan sust jumnala hästi aru! :)
ReplyDeleteMe käisime nädalavahetusel Löuna-Prantsusmaal. Olime ühes hästi mönusas väikses hotellis, kus oli ainuilt 4 tuba ja kus pere ka ise elas kahe lapsega. Hästi mönus ja söbralik perenaine oli seal, kes meile hommikuti ise pannkooke tegi. Mul on nüüd kohe motivatsioon prantuse keelt ikka edasi öppida, sest reisil jätsid küll kohalikud hästi hea mulje!
Me vaatasime ka eurovisiooni ja elamise eestile ka. Mulle nii meeldis Oti laul!
Teie pubi elamus tundub väga löbus, tundub, et austraallased teavad, kuidas pidu panna! :)
Aga igaljuhul head reisi jätku teile ja hoidke meid siis kursis oma seikluste ja tegemistega.
Kalli-kalli!