Tagasi Perthis

Nagu ka esimesel kolmel päeval viimases töökohas, nii ka viimasel kolmel päeval tuli töötada korralikus põrgukuumuses. Ilmataat keevitas taaskord iga päev ligi 40 kraadi sooja, mis tähendas tuulevaiksel kuival "põllul" korralikku eneseületamist, et päev õnnelikult õhtusse venitada. Õnneks saime palavuse tõttu aga iga päev paar tundi varem töölt minema, mis meile ka igati sobis. Viimastel päevadel ülemused heade sõnadega ei koonerdanud ja kiitsid meid mõlemaid korduvalt, et ikka nii tublid töötajad. Kutsusid meid loomulikult ka tagasi, kui peaksime otsustama kunagi veelkord kuklapoolele tulla. Viimasel reedel anti ka kuhjaga õlut, mis oli ka igati tore. Kolmapäeval aga jätsimegi kõigiga viisakalt head aega, et juba järgmisel päeval oma kodinatega bussi peale minna ning Perthi ära sõita.

Nagu ka oma Austraalia esimesed 10 päeva, nii ka viimased 10 päeva otsustasime veeta Perthis. Nagu juba mainitud, siis oma neljarattalise sõbra jätsime maha Pembertoni, kus ta hakkab loodetavasti sama ustavalt teenima järgmist omanikku. Uueks omanikuks sai meie eestlasest töökaaslane, kellele soovime vähemalt sama palju muretuid kilomeetreid ja vähemalt sama palju vingeid kohti ja kogemusi, kui oleme ise näinud ja kogenud. Niisiis neljapäeva õhtuks olimegi kohal oma Perthi hostelis, kus oleme olnud nii oma esimestel päevadel, kui ka vahepeal Andra ja Tilliga reisides. Viimasteks päevadeks suuri plaane pole: natuke poodlemas käia, rannas ja basseini ääres molutada, auto paberid ARK-sse toimetada, võib-olla ka maksutagastus ära teha, kui ikka oma viimasest töökohst paberid kätte saame, natuke veel Aasia plaanidega tegeleda ja lihtsalt puhata ning nautida viimaseid päevi Austraalias.