Aastavahetus Perthis

30. detsembriks jõudsimegi õnnelikult tagasi Perthi. Viskasime oma kodinad uhkesse hotelli, millesarnastest seni oleme kaarega mööda käinud, ning läksime linnapeale, et teha natuke eeltööd järgmiseks õhtuks ja aastavahetuseks. Enne kesklinna minekut läksime veel kuulsasse ja ilusasse Kings Parki, kus me ka veel mingil imekombel käinud polnud. Kings Park on tõesti suur ja ilus park, kus peale rohkete grillimisnurkade ja muruplatside oli ka suurepärane vaade jõele ning linnale. Edasi liikusime kesklinna, kus valisime välja koha, kus uus aasta vastu võtta. Väljavalituks osutus Northbridge linnaosa, sest saime teada, et seal toimub paraad, kus on palju esinejaid ehk siis teisisõnu streetparty/tänavapidu. Samuti oli seal palju eri rahvuste restorane ja pubisid, mida ongi üheks õigeks aastavahetuseks vaja. Otsustasime, et ei pane mingit kindlat restorani kinni, vaid õhtu jooksul jalutame ringi ja läheme sinna, kuhu jalad viivad ehk kuhugi, kus tundub õdus ja kus palju rahvast ringi sagib.
Aasta viimane päev algas hommikusöögiga hotellis, kus mina pannkoogimasinaga võitlesin. Nimelt oli seal mingi spetsiaalne masin, kuhu pannakse kilekott pannkoogitaignaga sisse ja seejärel nupule vajutades tuleb seal aeglaselt pannkooke välja. Till, Andra ja Vahur said enda omad ilusti kätte, aga kui minu kord tuli, sai vist kott tühjaks ja isegi pärast seda, kui üks töötaja koti ära vahetas, masin enam hästi ei funganud. Nii juhtuski, et sel hommikul pidid teised minuga sõbralikult pannkooke jagama.

Varajased, nagu me olime, jõudsime kell 6 õhtul juba linna, kus siis vaikselt jalutasime ja õhtupooliku ajakava uurisime. Sel ajal hakkasid juba esimesed esinemised peale ja rahvas hakkas vaikselt kohale voorima. Mõne aja pärast läksime esimesse restorani küsima, kas neil natuke hilisemaks vabu laudu on. Loomulikult neil ei olnud ja samasugust vastust saime ka teistest kohtadest, kuhu me minna oleksime tahtnud. Nõututena istusime siis ühte Mehhiko baari maha ja võtsime margaritad ja nachod ning nautisime melu meie ümber. Kui joogid joodud ja snäksid söödud, katsetasime veelkord ühe mõnusa Itaalia restoraniga, kus meil õnneks läks. Saime siiski ühe hubase laua omale reserveerida, küll natuke hilisemaks, kui algul soovisime, aga siiski. Mure murtud, tatsasime niisama ringi, kuni jõudsime ühte tõelisse Iiri pubisse. Iirimaa õlled ja siidrid laual, mõistsime, kui naljakas see on, et terve õhtu olime eri rahvaste köökides ja pubides käinud, aga samas, ega vist tõelist Austraalia kööki/sööki ei olegi olemas. Paar tundi mõnusalt live muusikaga aega veedetud, oligi aeg meie kinni pandud restorani astuma hakata. See oli rahvast paksult täis, aga õnneks meile lubatud laud oli vaba ja vana-aasta viimased tunnid möödusid maitsva pizza, salati ja majaveini saatel. Enne keskööd läksime muidugi välja ühe lava juurde, kus bänd mängis, rahvas tantsis ja pidutses ja jäime uut aastat ootama. Kui kell lõpuks südaööd lõi, ei kuulnud ega näinud me ühtegi raketti, sest Perthi linnas ei lastagi riigi poolt ilutulestikku. Kas on see turvalisuse pärast, kuna nii palav on, või mingi muu põhjus, seda me täpselt ei teagi. Selle asemel hakkas tuhandeid väikeseid värvilisi paberitükikesi meile pähe sadama. Niimoodi see aasta 2013 meile saabus, lausa 6 tundi varem, kui talvises Eestis. Vahelduseks oli väga mõnus suure rahvahulgaga keset kuumust öösel tänaval tantsida ja pidutseda. Kohal olid ka kohalikud Austraallassed, aborigeenirahvas. Ka nemad tundsid end eile hästi ja üheskoos tantsiti koos kõigi teistega.
Mainin veel, et kell 12 öösel, kui uus aasta saabus, oli meil jube palav ja lämbe! Kindlasti oli see naljakas, lõbus ja kindlasti üks meeldejäävamaid aastavahetusi meil kõigil neljal :)
Aa, uue aasta esimesel päeval juhtus sama asi, teised said õnnelikult oma pannkoogid kätte, aga minul juhtus sama asi, mis eile. Masin jonnis minuga, aga peale pikka pusimist sain minagi oma pannkoogid kätte. Uuel aastal ikka uue hooga :)