Elu Manjimupis

Tänase päeva seisuga on meil mõneks ajaks töö otsas. Korjasime veel sel nädalal viimased õunad ja kõrvitsapoisid ära ja nüüd on väike vahe, umbes paar nädalat, kuni saab tõenäoliselt uusi õunu korjama hakata. Vähemalt nii meile öeldi ja nii me loodame. Nüüd mõtlemegi, mis teha. Võib-olla uurime, äkki on siin lähedal mõnes farmis ajutiselt midagi teha või siis sõidame niikauaks põhjapoole Austraaliat avastama. Siin lähedal on ka kaks trühvli (mingi maaalune seen vms) istandust. Ühes nendest tehakse Lonely Planeti järgi maailma kõige kallimat produkti/toodet. Me küll täpselt ei tea, mis see on ja mida sealne töö endast täpselt kujutab, aga hooaeg seal pidi algama kohe peale õuna hooaega aprillis või mais. Ilmselt sõidame sealt läbi ja uurime, äkki leiab seal mingi töö.

Selle 6 päeva jooksul, mil me farmis töötasime, nägime mitu korda Austraalia kõige levinumat mürgist ämblikku (redback). Õnneks me talle päris pihta ei läinud ja loodame, et ka tulevikus mitte. Peale selle on siin meie ööbimiskohas hästi palju papagoisid. Suured rohelised ja natuke väiksemad punased ja värvilised. Proovime neid millalgi ka pildile saada. Ja veel, igal hommikul, kui tööle sõidame, tervitavad meid tee ääres laamad (tegelt me pole kindlad, kas need on laamad, aga mingi pika kaelaga ja suure peaga lamba moodi loomad). Väga kiftid tüübid.

Siiani oleme ööbinud endiselt siin Manjimupi linna lähedal Fontys Poolis. See on hästi ilus koht ja enamus siinsetest farmis töötajatest elab ka siin. Imelik on aga see, et kuigi eestlasi pidi Austraalias palju olema ja ka siin kõik inimesed teavad, mis on eesti ja on kohanud palju eestlasi, siis meie Inkuga pole seni ühtegi eestlast näinud (välja arvatud Perthis tööbüroos). Ööbimiskoht ja farmid on täis prantslasi, itaallasi ja natuke ka iirlasi, sakslasi ja inglaseid.

Ilmselt kui me nüüd lähipäevil siin vahepealseks ajaks tööd ei leia, siis enne kui algab nö teine õuna hooaeg, sõidame allapoole ühte mereäärsesse linna Margaret River. Seal on hästi palju viinamarja istandusi ja see on üldse maailmakuulus oma veinide poolest. Peale selle pidid seal olema ka hästi ilusad rannad.

Esimene töö

Nonii. Lõpuks siis pääseme ka tsivilisatsiooni:) Pole juba mõnda aega kirjutanud, sest maapiirkondades ei ole wifi eriti levinud. Eelmisel pühapäeval oli meil siis puhkepäev, käisime Bunbury linna lähedal randades. Üks rand oli ikka päris ilus, hästi pikk ja lai liivariba ja helesinakas vesi. Ega me siin väga kaugele ujuda ei julge, haide pärast. Tegelt nad ei tohiks vist päris randadesse saada (mingid võrgud vms pidid olema), samas üks päev uudisest näitas, kuidas paar haid linna rannas ujus. Nii et riskida ei taha. Teiseks on lained üsna suured, et ujuda on nagunii raske, need tõmbavad sind kohe rannaliivale või siis just kaugele merre tagasi. Aga vesi oli mõnus jahutav, sest ilm oli hästi soe ja päikesepaisteline.

Õhtul läksime jälle sinna telkimiskohta, kus eelminegi õhtu olime. Linnast sinna sõites avastasime ühe koha, kus oli paarkümmend känguru. Lihtsalt tee ääres mingi aasa peal, aga õnneks on mingid tarad tee ääres. See telkimiskoht asus mingi mere lahe ääres, aga rand ei olnud seal ilus. Kallas oli umbes nagu järvekallas, sopane ja palju taimi. Ujumas seal ei käinud. Aga kohe kui päike loojus, avastasime, et me ei saagi väljas olla. Kuskilt ilmus välja meeletult palju sääski, võimatu oli isegi ringi käia. Hüppasime kähku autosse ja hakkasime hoolega sääski tapma, neid olid autosse kogunenud üsna suur hulk. Aga tundub, et saime kõik kätte, kuna öösel pininat enam ei kuulnud. Aga üks asi ehmatas meid õhtul täitsa ära-auto ei käivitunud enam ja ükski tuli ei töötanud. Esialgu arvasime, et aku on kuidagi tühjaks saanud, aga väljas oli kottpime ja sääski oli tohutult, niisiis ootasime hommiku ära. Vahur läks esimese asjana hommikul autot üle vaatama ja leidis, et üks aku klemm oli lahti ja ei olnud kontakti. Õnneks sai selle korda.

Esmaspäeva hommikul, kui auto jälle tööle läks, asusime siis jälle töö otsingutele. Võtsime sihiks väikese linna nimega Manjimup. Olime lugenud, et selle ümbruses on päris palju õuna-ja pirnifarme ja just see hooaeg praegu käibki. See asub sellest linnast Bunburist umbes 100 km kaugusel. Tee peal käisime kõik farmid, mida nägime, läbi ja küsisime tööd, kuid kõik vastasid, et hooaeg on mitu nädalat juba peal ja kõik töötajad olemas või siis oli juba farmidesse sisse sõites sildid, et „sorry, no jobs“ või „no workers needed“. Lõpuks jõudsimegi Manjimupi ja olime kuulnud, et siin lähedal on üks tee, mille ääres on hästi palju farme. Lootes heale õnnele, võtsime meiegi suuna sinna ja sõitsime selle tee läbi. Seal oli tõesti palju istandusi, mõlemal pool teed koguaeg kas õuna-või pirnipuud. Esialgu saime samad vastused igast farmist, kuid kui sõitsime tagasi mööda seda teed, käisime veel paarist kohast läbi, kuhu enne ei läinud või ei saanud farmerit kätte. Ühe kruusa tee peal sõitis meile ATV-ga mingi naine vastu ja tegi me auto kõrval peatuse. Küsisime siis temalt ka tööd ja…ta vastas, et just otsivad kahte inimest!:D Tuli välja, et sealt farmist oli paar inimest just lahkunud ja me saime nende asemele. Olime õigel ajal õiges kohas. Kokkuvõttes võib öelda, et enne seda olime läbi sõitnud ca 30 farmi, nii et töö leidmine ei ole nii lihtne, isegi mitte autoga.

Järgmine hommik kell 7 läksime siis sinna farmi tööle. See on selle naise ja ta mehe farm. Teisi töötajad oli umbes 10, nüüdseks juba paar tükki vähem. Meid pandi õunu korjama. Panime seljakoti taolised kotid omale ette, kuhu pidime õunu korjama ja kui kotid täis said, tühjendasime need binidesse ehk suurtesse kastidesse. Õunapuude read oli pikad, õunu oli hästi palju. Tööpäevad olid 7st 15:30ni, vahepeal pausid. Kuni eilseni siis töötasimegi seal, 4 päeva ja õnneks nad kutsusid meid esmaspäevaks jälle tagasi. Kahjuks need õunad, mida me korjasime, on korjatud. Eile oligi naljakas tööpäev, mina pidin ühe Prantsuse tüdrukuga õunad lõpuni korjama ja kui korjatud saime, viidi meid kõrvitsapõllule. See oli hullem kui õunte korjamine:D Vahur pandi ühe Uus-Meremaa kutiga pirne korjama. Pirnid said ka kõik korjatud. Meile öeldigi, et esmaspäeval hakkame kõrvitsaid korjama (kui just vihma ei saja) ja peale seda ei teagi, mis saab. Me ise loodame, et saame ikka kauemaks jääda ja uusi õunu korjama hakata, seal on mingi muu sort, mida siiani korjatud ei ole. Aga eks näis, mis nad meile ütlevad. Palka saame järgmisel nädalal, meil on tunnipalk. Ühe nädala eest peaks saama kätte 490 Austraalia dollarit. Pole paha..;) Arvestama peabki seda, et elu on siin palju kallim kui Eestis.

Terve selle aja oleme ööbinud sellest farmist 5 minuti kaugusel Fontys Poolis- siin on kämpingud ja telkimiskohad. Kõik vajalik on olemas, wc, dushid, väliköök. Me ostsime telgi ja maksame telkimiskoha eest natuke, kuid selle eest saame pesta, süüa teha ja wc kasutada. Siin peatub hästi palju backpackereid, kes siin lähedal farmides töötavad. Täitsa normaalne on, loodame ainult, et nii pea jahedamaks ei lähe. Kuumalaine on ammu läbi, nüüd on juba üle 20 kraadi päeval ja öösel alla selle. Hommikud on ikka päris jahedad. Kuid see on super töötamise ilm. Esimesed päevad olid kõik pilvised ja hästi hea oli töötada, kuid eilne ilm oli päikseline ja hästi palav hakkas. Tavaliselt peale tööpäevi sõidame Manjimupi linna, lähme poodi või siis niisama puhkame ja vaatame õhtul läpakast filme.

Praegu on laupäeva hommik, mõnuuus.. nädalavahetuse puhkame, sõidame täna ringi ja niisama oleme. Hetkel oleme väga rahul siin kõigega, loodame, et tööd jätkub kauemaks ja muidu on kõik super.

Kas Eestis juba kevadised ilmad, lumi suland? Kuidas teil läheb?

Kängurud, kängurud, kängurud

Nonii. Eile hommikul siis põrutasime uue autoga Lääne Austraaliat avastama. Sõitsime Perthist lõunasse, kuna seal tundus kõige rohkem farme olevat. Ja oligi/ongi. Eilne päev kulus suuresti sõitmise peale ja täna siis käisime ca 10 farmis otse tööd küsimas. Umbes 5-s neist saime farmeritega jutule kaa kenasti. Kõik olid sõbralikud ja mõistvad aga vastus oli üks - hetkel tööd pole pakkuda. Küsiti küll viisakusest meie kontaktnumbrid ja lubati helistada kui midagi vabaneb. Ise me arvame, et sellele suuri panusaid panna ei tasu. Teistes farmides oli kas kohe sissesõidul silt, et "no jobs, no entry" või siis laupäeva pärast suletud. See oli ühe linna ümbruses olev piirkond mille nö läbi kammisime. Eks neid on palju veel ja järgmine nädal vahemalt alguses jätkame sama joont. Sest farmid ise on ikka kuradi ilusad. Päikesepaistelistel mäenõlvadel massiliselt viinamarja-, õuna-, pirni-, sidruni- ja ploomi istandusi. Kõige mõnusam oli 1 siidri- ja veinimõis. Ilusa järve ääres, puud lookas õuna suuruseid ploome ja päikesekollaseid sidruneid. VÄGA ILUS. Sellises kohas töötaks palju parema meelega kui kuskil linnas laos, tehases või kohvikus vms. Igatahes  proovime edasi aga juba oleme vaatamas ka teisi töid, sest ka väikestes linnades on iga nurga peal backpackerite autod ja ühte farmi sõitsime sisse siis peale meid tuli kohe 2 bussi backpackeritega sabas tööd küsima. Sealt saime paar magusat pirni kaa näpata :)
Eile kui linnast välja olime jõudnud otsisime omale ööbimiskohta ja kui õhtul kohal olime, hakkasid kängurud kaa endeid ilmutama. Ööbimiskoht ise oli järve ääres, aga need järved siin ei tundu eriti ilusad olevat. Siuksed kruusase pinnase sees olevat suured loigud :) Aga õhtul pimedas väljas veini juues, ehmatasime päris ära kui metsast hüpates keegi välja kargas. Loomulikult sõber känguru, kes ümber meie uue auto tiirutas. Ju tahtis seltsi. Varsti tuli teinegi. Need olid sellised allameetri mehed. 1 päris pisike. Igatahes väga julged ja absoluutselt ei karda inimesi. Tulevad lähedale ja vaatavad otsa. Täna hommikul sõitu alustades nägime teel veel kängurusid. 1 oli päris pirakas, meetrine vähemalt. Tegime pilti kaa aga praegu oleme kohviku wifis ja siis nett nii aeglane et ei hakka hetkel pilte laadima.
Täna ostsime autosse suure pehme madratsi ja nüüd lähme ookenai äärde telkimiskohta otsima. Kus nädalavahetus PUHATES (pühapäev ju) mööda saata. Niiet täenäoliselt enne uut nädalat töö osas uudiseid ei tule ja võtame vahepeal väikse pausi. Siiani endiselt ilus päikesepaisteline ilm. Pilvedest pole haisugi, vahepeal natuke tuul möllab.

Ostsime auto

Paar p2eva tagasi siis ostustasime, et ostaks ikka auto. Oleme uurinud ja helistanud ja p6him6tteliselt saime teada, et terves Austraalias on samasugune olukord. V2ga palju backpackereid ja v2he t66pakkumisi. Seep2rast ei ole erilist vahet, kas oleme siin l22nerannikul v6i teisel pool. M6tlesime, et autoga saab ringi s6ita ja farmides ja kylades farmeritelt otse t66d kysida. Eks me otsime ka muud t66d, lihtsalt eelistaks ja tahaks farmit66d ka ikka teha. T66byroodes nad kysivad ka esimese asjana, kas auto on, seda l2heb siin v2ga ikka vaja.
Eile hommikul hakkasime autode kuulutusi vaatama ja 6htuks oli meil auto juba ostetud. Helistasime p2ris paljudele ja enamus autosid olid juba myydud, kuigi need olid alles 1-2 p2eva tagasi yles pandud kuulutused. Tundub, et need nn backpackerite autod myyakse ja ostetakse v2ga kiiresti. Yks mees pani eile kuulutuse yles, me helistasime talle u 10 minti hiljem ja selle ajaga oli ta auto juba maha myynud. L6puks saime siis yhe mehega jutule, kes oli juhuslikult peaaegu samas kohas kus meie ja n2gime kohe auto 2ra. Kuna midagi viga ei olnud, ostsimegi 2ra. See on universaalkerega Toyota Camry, aasta 2000. V2ga suur ja mugav, mis p6hiline, saame seal magada, kui vaja! See on t2htis, kuna vahemaad on siin suured ja nii hoiab ka raha kokku, ei pea hostelis 66bima. Linnas me ei maga muidugi autos. Vahur pidi eile esimest korda valetpidises liikluses s6itma, rool ka valel pool, p2ris kummaline oli. See oli juhuslikult just tipptunni ajal ja kesklinnas..vaene Vahur :D Aga sai hakkama..
Me plaan ongi homme siit Perthist 2ra s6ita, l6unasse. Seal on v2iksemad linnakesed ja farmid. Loodame, et leiame seal mingi t66. Nii et me ei pruugi l2hiajal internetti saada. Loodetavasti on meil mobiilidel ikka levi, siin on leviprobleemid ysna tavalised. Nii et kui me ei kirjuta blogis mingi aeg ja mobiilid on nt v2ljas, siis lihtsalt me oleme teel ja levi puudub. Eks me ikka yritame vahepeal teada anda, kus oleme ja kuidas l2heb.
Ilm on siiani ikka ilus ja soe, u 30 kraadi, aga n2dalavahetuseks lubas vihma.. eks n2is, kas n2eme esimese mittep2ikesepaistelise ilma siin ka 2ra.
Esimesel v6imalusel kirjutame siia j2lle!


  
 

Inku synnipaev

Eile 6htul k2isime siis linnapeal kolamas ja 6htune Perth j6e kaldalt on ikka ilus. Tegime paar udust pilti kaa. No ei oska paremini noh, aga ehk saate aimu :)

Panen veel yhe pildi meie hostelist, mida me veel eile pikendasime n2dala, igaksjuhuks. Nyyd t2na siis vaatame veel t66asju ja m6tleme, mis edasi teha. V6imalik, et v6tame t6esti ette j2rjekordse lennureisi ja p6rutame saare teist kallast avastama. Aga vara veel seda kindlalt ytelda.

T2na juba m6istlikum ilm kaa, ca 30 kraadi. Inkul koguaeg kylm nyyd :D. 

Aga olgu, olge m6nusad ja kirjutamiseni...

Sünnipäev ja tööotsingud..

Käisime täna hommikul kahes tööbüroos. Esimeses oli meiega samal ajal umbes 30-40 backpackerit, kes kõik siis vist sarnast tööd otsivad nagu meie (hetkel veel farmi, sinna saaks koos) ja sealt tööbüroost öeldi kõigile korraga, et kahjuks ei ole pakkuda mitte ühtegi tavalist farmi tööd praegu. Pakuti mõnd farmitööd, kus on vaja traktori ja kombainidega sõiduoskust. Ühtki linnatööd ehk nn ettekandja kohta vms ka ei olnud neil pakkuda. Hostelid on backpackereid täis ja ei tööbüroos ega netis põhi lehtedelt vaadates ei pakuta meie piirkonnas ehk Western Australias ühtki tavalist farmitööd. Ei saagi aru, mis toimub. Kas siin kandis ei olegi eriti suuri farme, kuhu otsitakse puuvilja korjajaid vms või siis see kuumalaine lükkab korjamise edasi. Kui vaatame netist teiste nn "osariikide" tööpakkumisi, on seal neid ikka palju rohkem. Seepärast nüüd olemegi dilemma ees, mis edasi teha. Üks variant oleks osta auto ja sõita väiksematesse linnadesse ja küladesse ning proovida sealt otse farmides tööd küsida. Teine variant on otsida tööd teistes osariikides ja osta lennupilet ja lennata mujale. Niiet hetkel mõtteainet tööotsimise teemal jagub. Aga oleme ka alles teist päeva otsimas, niiet vara veel midagi lõplikku ütelda.

Nüüd aga postituse positiivsem pool. Ilmad on endiselt kuumad ja päikesepaistelised. Täna oli siis selline eriline ilmastikunähtus, et nägime enda Austraalia aja jooksul sinises taevas esimest väikest valget pilvekest. Siiani olnud iga päev umbes 40 kraadi ja ikka väga palav koguaeg. Aga hakkame juba harjuma. Eile käisime esimest korda rannas. Väga ilus sinine vesi ja taevas, valge rannaliiv ja jahutav ookeanivesi. Praegu istume kesklinnas jalakäijate tänaval pingil ja varsti läheme kuhugi sünnipäeva puhul sööma.

M6ned pildid

Tulime hommikul kell 10 raamatukokku netti ja juba jalutusk2igul siia hakkas jube palav. Vaatasime netist, et siin linnas oli hommikul 34 kraadi ja p2val tuleb u 40. Paneme paar pilti yles. Esimesel siis paistab tagataustal kesklinn ja teisel pildid oleme yhes pargis. Saime eile oma asjad tehtud, nyyd veel vaja esmasp2eval ainult toobyroos k2ia ja siis ka ise hakata helistama tookuulutuste peale. Linn on ikka v2ga kift, siin elab 1,7 miljonit inimest, aga see ei j2ta yldse nii suure linna muljet. Vbl natuke meenutab Zyrichit, kuna palju rohelust ja t2navad ka sellised armsad, v2iksemapoolsed. P2ike paistab ka linnas peaaegu lagip2he, nii et varju on v2he. Aga eks see kuumus ei saa kaua kesta, kuna varsti peaks ikka jahedamaks minema, sygis ikkagi tulemas.. Aga praeguseks l6petame ja eks kirjutame varsti veel. Homme l2hme v6ibolla randa, siis teeme kindlasti pilte juurde. Olge m6nusad!

...ja olemegi kohal.

Olemegi kohal ja hetkel Perthis raamatukogus internetis, et natuke asju ajada, sest interneti meil endal veel pole ja tasuta wifi siin kuskil peale raamatukogu ei levi. Uldiselt on esmamulje hea. Eile j6udsime Perthi ja isegi plaanip2raselt. Kuigi meie lend Londonist Kuala Lumpurisse hilines yle 4 tunni ootas Kuala Lumpuri lend Perthi meid 2ra. Vist sellep2rast, et lihtsalt peale meie oli veel samale lennule palju inimesi. Igatahes saime m6lemad Londonis 10 naelased voucherid ja k6hud t2is syya. Vaesed backbackerid nagu me oleme olime v2ga ]nnelikud :D.
Nyyd aga esimene pikk p2ev, kus lennust v2lja puhanud (eile lihtsalt s6na otseses m6ttes magasime pool p2eva maha) ja ajame natuke asju, sest elu on kallis ja hostelid backbackereid t2is ning konkurents t66leidmiseks suur.
Tegime just omale telefoni numbrid. Inku number on 0450423363 ja Vahuri number 0450454810. Nyyd v6tame ilmselt suuna panga poole ja yritame omale konto avada ja ''tax file number''  ka 2ra teha, siis saab edasi keskenduda t66otsimisele.
Perth ise on v2ga ilus. Suhteliselt rahulik aga elame kaa mitte p2ris kesklinnas. Palju rohelust ja inimesed on v2ga s6bralikud ja abivalmid. Ilmad on p2ikesepaistelised ja kuumad, aga ka p2ris tuulised. Eile oli kindlasti yle 30 kraadi ja juba jalutusk2igul hosteli j6udis p'ike n2o 2ra p6letada, sest unustasime p2ikesekreemi panna. t2na juba v6tsime 6ppust ja panime kreemi peale. Inkul hakkas eile vahepeal kuumast paha, sest ilmselt raske kott, v2sitav lennureis ja palavus tegid oma t66. Vesi peab koguaeg kaasas olema ja seda kulub palju. 6nneks on see hostelis tasuta.

praeguseks l6petan ja kirjutame peagi veel.