Eelmisel korral just kirjutasime, et läheme võib-olla kuhugi edasi, sest siin ei leia normaalset tööd, kuid sellest järgmisel päeval saime mõlemad juba uue ja hea töö. Käime mõlemad nüüd ühes shedis ehk laos tööl, mina jälle siis nn apelsinide pakkija/sorteerijana ja Vahur eiteakellena ehk siis ta teeb seal jälle igast töid, mis vaja. Meestetöid. Talle öeldi küll esialgu, et ta saab töötada 2 nädalat, aga me jällegi loodame ja arvame, et saab kauem. Eestlased, kellega korjamas käisime, said ka sinna. Oleme kõik päevavahetuses ehk me tööpäev on hommikul 6:00st kuni 16:30ni. Ka suht pikk päev, aga vähemalt on õhtul vaba aega ja tunnipalk on hea:)
Täna nägid ühed tööle sõites tee peal koaalat!!! Jooksis üle tee, hästi aeglaselt (nad pididki olema väga aeglased loomad, ainult magaks). Tahan ka nähaaaa juba koaalasid. Eks näeme ka meie millalgi, kui mitte enne, siis loomaaias. (Vahur pidi täna koos eestlase Aabiga tööl bine ehk suuri kaste pesema ja ühes oli surnud rott sees).
Nii muuseas, me aadress siin on (ihaha winkwink kommimaiad nagu me oleme) ;)
72 Old Sturt Hwy
Berri
South Australia
5343
Australia
Tsutsufrei!
Monday, July 30, 2012
Thursday, July 26, 2012
Redelid, intriigid ja nunnu koduloomake
Üle pika aja mõtlesime jälle blogi kirjutada. Ega midagi väga huvitavat ei ole toimunudki, eluke veereb vaikselt. Eelmisel nädalal oli hea töönädal, saime 6 päeva korjamas käia. Tänaseni ehk neljapäevani saime ka sellel nädalal korjata, aga täna öeldi tööl, et homme ja ülehomme on vabad päevad ja pühapäeval on siis võib-olla töö. Nii nõme ikka. Viimased paar nädalat oleme korjanud väga kõrgete puude pealt, hullult suurte redelitega. Viimastel päevadel on olnud suht tuulised ilmad ja vahel seal puu ladvas (u 3 meetri kõrgusel) redelil kõikudes on tunne, nagu tuul lennutaks sind alla. Õhtu lõpuks on isegi natuke merehaige tunne peal:D Vahur lendas eile redelilt alla. Õnneks midagi ei juhtunud, mõned kriimustused ja sinikad, aga luud on kõik terved:D Redelitel ei ole toetuspinda, nad toetuvadki ainult puu okstele, aga vahel kipuvad need järsku murduma ja siis prantsatadki läbi okste maha kuidagi, või siis jääd nn järgmiste okste peale pidama. Igatahes igav selle redeliga turnides ei hakka ja peab ikka ettevaatlik olema. Teine asi, mis me teeme tihti, on see, et lõikame endale näppu nende kääridega. Üritame hästi kiiresti mandariine lõigata, aga kogemata jääb alati vasaku käe nimetissõrm ette ja mitu korda on juba suht palju verd sealt jooksnud. Niiet ärge imestage, kui üks meist ilma ühe sõrmeta koju tuleb! (Ok, asi ei ole nii hull) Tööl käime eestlastest paariga, ühe autoga ja saame nendega väga hästi läbi.
Mõni nädal tagasi oli sellel Eesti tüdrukul, kes me hostelis on ja kellega tööl käime, sünna. Tema ja ta kutt tulid siia nädal peale meid, nad said omale kahese toa karavani, mis asub siin me hosteli õuel. Nii et üks õhtu läksimegi sinna nende karavani sünnat tähistama, mängisime kaarte ja jõime üle pika aja rummi.
Ülehomme pidi meil tööl olema suur grillimine, mida me kõik juba väga ootame, aga täna öeldi, et kuna osad korjajatest on afgaanid (Afganistaanist pärit), siis lükkub grillimine edasi, kuna nende tavade kohaselt on juulikuu selline kuu, kus liha ei sööda. Eks siis peame ootama veel natuke:D Ega mina ju ka nagunii liha ei söö, aga ehk pakutakse seal ka kana või kala, pluss seal pidi palju igast salateid ka olema. Nämm..
Hetkel on meil endalgi ebaselge, kauaks me siia hosteli või üldse siiakanti jääme. Tundub, et meie hosteli juhataja on selline, kes muid töid üldse ei viitsigi otsida, kui ainult korjamine ja pakkimine. Neidki ta ei pea ise otsima, vaid talle helistatakse. Oleme aga kuulnud, et siin kõrvallinna hostelites otsitakse sulle ikka paremaid töid ka, selliseid, kus saad tunnipalka. Viimastel päevadel oleme siis nende eestlastega, kellega me tööl käime, mõelnud, et äkki läheks mingisse teise hosteli ja üritaks sealtkaudu parema töö saada. Korjamine on nõme, kui sajab või on niiske, ei saa korjata ja nüüd järgmiseks 2-3 päevaks lampi öeldakse, et tööd ei ole. Homme arutame nendega ja mõtleme, mis teha. Eile oli isegi väike intriig hostelis. Hosteli juhatajale helistati pakkimisest ja öeldi, et vajatakse 5 tüdrukut. See eesti tüdruk on ammu oodanud, et saaks pakkimisse ja juhataja teab seda. Aga ei, ta läks kööki ja andis uutele tüdrukutele töö ära, kes on siin hostelis alles paar päeva olnud! Siin peaks tegelt asi olema nii, et kes on kauem olnud, saab esimesena pakkimisse. Aga millegipärast juhataja andis eile täiesti uutele. Siis oligi eesti tüdruk nii vihane ja meile on hakanud tunduma, et sakslasest juhataja eelistabki ja annab paremaid töid sakslastele. Eile oli 3 uut tüdrukut sakslast, nii et..
(Mina ei hakka juhatajale üldse ütlemagi, et tahaks ka mujale pakkimisse, sest ta on siiani vist solvunud, et ma sealt ühest kohast ära tulin. Ta ei saa aru, et 70 tundi nädalas ei ole inimlik ja ma ei suutnud seal enam käia.)
Eelmisel laupäeval pani Vahur oma pinksi oskused proovile, nimelt oli me hostelis pinksivõistlus. Kahjuks alagrupist ta edasi ei pääsenud, aga eks harjutab edasi ja ehk järgmisel korral läheb paremini. Mõned on ikka väga profid siin.
Muide, meil on siin lausa oma koduloom. Hosteli aias ja üldse igalpool siin liigub viimasel ajal naabri valge kass, siniste silmadega ja lihtsalt võimatult armas. Ta magab igal öösel meie ukse taga ühe tumba peal ja vahel tahab meie tuppa tulla, kui me korra ust lahti hoiame. Võtaks ka kohe Eesti kaasa :)
Kui ülehomme on ilus ilm, lähme võib-olla loomaaeda, aga see selgub homme õhtupoole alles.
Teie aga olge tublid ja nautige suve!
Mõni nädal tagasi oli sellel Eesti tüdrukul, kes me hostelis on ja kellega tööl käime, sünna. Tema ja ta kutt tulid siia nädal peale meid, nad said omale kahese toa karavani, mis asub siin me hosteli õuel. Nii et üks õhtu läksimegi sinna nende karavani sünnat tähistama, mängisime kaarte ja jõime üle pika aja rummi.
Ülehomme pidi meil tööl olema suur grillimine, mida me kõik juba väga ootame, aga täna öeldi, et kuna osad korjajatest on afgaanid (Afganistaanist pärit), siis lükkub grillimine edasi, kuna nende tavade kohaselt on juulikuu selline kuu, kus liha ei sööda. Eks siis peame ootama veel natuke:D Ega mina ju ka nagunii liha ei söö, aga ehk pakutakse seal ka kana või kala, pluss seal pidi palju igast salateid ka olema. Nämm..
Hetkel on meil endalgi ebaselge, kauaks me siia hosteli või üldse siiakanti jääme. Tundub, et meie hosteli juhataja on selline, kes muid töid üldse ei viitsigi otsida, kui ainult korjamine ja pakkimine. Neidki ta ei pea ise otsima, vaid talle helistatakse. Oleme aga kuulnud, et siin kõrvallinna hostelites otsitakse sulle ikka paremaid töid ka, selliseid, kus saad tunnipalka. Viimastel päevadel oleme siis nende eestlastega, kellega me tööl käime, mõelnud, et äkki läheks mingisse teise hosteli ja üritaks sealtkaudu parema töö saada. Korjamine on nõme, kui sajab või on niiske, ei saa korjata ja nüüd järgmiseks 2-3 päevaks lampi öeldakse, et tööd ei ole. Homme arutame nendega ja mõtleme, mis teha. Eile oli isegi väike intriig hostelis. Hosteli juhatajale helistati pakkimisest ja öeldi, et vajatakse 5 tüdrukut. See eesti tüdruk on ammu oodanud, et saaks pakkimisse ja juhataja teab seda. Aga ei, ta läks kööki ja andis uutele tüdrukutele töö ära, kes on siin hostelis alles paar päeva olnud! Siin peaks tegelt asi olema nii, et kes on kauem olnud, saab esimesena pakkimisse. Aga millegipärast juhataja andis eile täiesti uutele. Siis oligi eesti tüdruk nii vihane ja meile on hakanud tunduma, et sakslasest juhataja eelistabki ja annab paremaid töid sakslastele. Eile oli 3 uut tüdrukut sakslast, nii et..
(Mina ei hakka juhatajale üldse ütlemagi, et tahaks ka mujale pakkimisse, sest ta on siiani vist solvunud, et ma sealt ühest kohast ära tulin. Ta ei saa aru, et 70 tundi nädalas ei ole inimlik ja ma ei suutnud seal enam käia.)
Eelmisel laupäeval pani Vahur oma pinksi oskused proovile, nimelt oli me hostelis pinksivõistlus. Kahjuks alagrupist ta edasi ei pääsenud, aga eks harjutab edasi ja ehk järgmisel korral läheb paremini. Mõned on ikka väga profid siin.
Muide, meil on siin lausa oma koduloom. Hosteli aias ja üldse igalpool siin liigub viimasel ajal naabri valge kass, siniste silmadega ja lihtsalt võimatult armas. Ta magab igal öösel meie ukse taga ühe tumba peal ja vahel tahab meie tuppa tulla, kui me korra ust lahti hoiame. Võtaks ka kohe Eesti kaasa :)
Kui ülehomme on ilus ilm, lähme võib-olla loomaaeda, aga see selgub homme õhtupoole alles.
Teie aga olge tublid ja nautige suve!
Thursday, July 12, 2012
Väljateenitud puhkus
Täna on neljapäev ja juba õhtu käes. See nädal me polegi tööle jõudnud, sest on üsna vihmane olnud. Mitte, et siin nüüd koguaeg sajaks, oleme ju ikkagi maailma kõige kuivemal kontinendil ja Austraalia kõige kuivemas osariigis, aga tuleb ka siin ette neid vihmaseid päevi. Esmaspäeval ja teisipäeval sadas küll vist terve päev ja nüüd kaks päeva on olnud nii niiske, et ei saanud ka korjata. Tundub, et sellega peab aga ära harjuma ja lihtsalt lootma, et neid vihmaseid päevi ikka võimalikult vähe oleks, sest talvisel ajal siin sajab ikka rohkem kui muidu ja kui juba natukenegi liiga niiske ilm on, siis sitrulisi ei korjata. Loodame, et saame ikka paar päeva töötada see nädal, et vähemalt hosteli üüri raha välja teenida.
Kuna see planeerimata puhkus kehva ilmaga sellises väikses linnas on üsna nüri, siis eile käisime siin läheduses juba jälle uut tööd uurimas. Ühes kartuli ja sibula farmis, aga kahjuks või õnneks sinna me tööle ei saanud. Selle koha eelis olekski olnud see, et oleks sõltumata ilmast saanud ikkagi 5 päeva nädalas töötada. Ja kui nüüd veel natuke tööjuttu rääkida, siis tegelikult homsest lähmegi me jälle uude kohta tööle. Töö on iseenesest sama, mandariinide ja apelsinide korjamine, aga ilmselt töötingimused juttude järgi peaks olema meile natuke soodsamad ja samuti räägitakse, et seal korjatakse ka selliste pool niiskete ilmadega. Niiet homsest tõenäoliselt alustame juba oma viiendal töökohal siin Austraalias. Jube püsimatud oleme viimasel ajal. Läänes heade tingimustega nii ära hellitatud vist :)
Vähemalt hea asi on see, et saime hostelis tuppa õigel ajal, enne kui vihmaseks läks. Niiet nüüd suht olemegi terve aeg siin hostelis lebotanud ja puhanud. Päevad mööduvad teleka ees, pinksi mängides, raamatut lugedes, saunas käies jne. Oleme ka natuke edasiseid plaane teinud, nii Austraalia kui Aasia kohapealt, ja isegi juba tagasilennu pileteid vaadanud, lootes, et äkki sattub mõne hea soodsa pakkumise otsa jälle. Kõik need plaanid on tehtud küll aga uude aastasse, niiet praegu ei muutu suurt midagi. Vaatame ja avastame ikka Austraaliat edasi ja ootame ilusaid soojasid suveilmasid.
Kuna see planeerimata puhkus kehva ilmaga sellises väikses linnas on üsna nüri, siis eile käisime siin läheduses juba jälle uut tööd uurimas. Ühes kartuli ja sibula farmis, aga kahjuks või õnneks sinna me tööle ei saanud. Selle koha eelis olekski olnud see, et oleks sõltumata ilmast saanud ikkagi 5 päeva nädalas töötada. Ja kui nüüd veel natuke tööjuttu rääkida, siis tegelikult homsest lähmegi me jälle uude kohta tööle. Töö on iseenesest sama, mandariinide ja apelsinide korjamine, aga ilmselt töötingimused juttude järgi peaks olema meile natuke soodsamad ja samuti räägitakse, et seal korjatakse ka selliste pool niiskete ilmadega. Niiet homsest tõenäoliselt alustame juba oma viiendal töökohal siin Austraalias. Jube püsimatud oleme viimasel ajal. Läänes heade tingimustega nii ära hellitatud vist :)
Vähemalt hea asi on see, et saime hostelis tuppa õigel ajal, enne kui vihmaseks läks. Niiet nüüd suht olemegi terve aeg siin hostelis lebotanud ja puhanud. Päevad mööduvad teleka ees, pinksi mängides, raamatut lugedes, saunas käies jne. Oleme ka natuke edasiseid plaane teinud, nii Austraalia kui Aasia kohapealt, ja isegi juba tagasilennu pileteid vaadanud, lootes, et äkki sattub mõne hea soodsa pakkumise otsa jälle. Kõik need plaanid on tehtud küll aga uude aastasse, niiet praegu ei muutu suurt midagi. Vaatame ja avastame ikka Austraaliat edasi ja ootame ilusaid soojasid suveilmasid.
Monday, July 9, 2012
Oma voodi
Nonii, lõpuks jõudis kätte aeg, kui saime oma kahetoalise toa. Kolisime eile telgist välja ja uus tuba ei asu mitte peamajas, vaid ühe teise majakese küljes. Väga kift on jälle pehmes voodis magada üle 4 kuu ja tuba ise on väga hubane ja mõnus.
Ma tulingi pakkimisest ära, üleeile oli mul seal viimane tööpäev. Muuseas, alguses läksin sinna 3 Korea tüdrukuga, aga 2 tükki siiski ei saanud sinna, kuna nad ei olnud vist piisavalt kiired. (Unustasin eelmine kord mainida, et minu supervisor oli ju Eesti tüdruk). Kokku suutsin seal siis töötada 3 ja pool nädalat, aga no hea seegi. Nädalas tuli 70 töötundi, Eestis töötasin 40:) Lihtsalt päevad läbi töötasin. Nüüdsest lähen jälle Vahuriga mandariine korjama, kuigi ilm on vihmane ja vihmaga korjata ei saa. Täna juba jäi töö ära sellepärast. Loodame, et homme ikka saab.
Käisime täna ühes kaubanduskeskuses ja ostustasime, et oleks aeg lõpuks uued mobiilid soetada. Täna ostsin ainult mina endale, valge Samsung Galaxy, mulle väga meeldib, minu elu esimene nutitelefon. Kui Vahurile meeldib see ka, ostab ta vist sama, aga musta värvi. Meil mõlemal ju siiani eriti vanad moblad ja jumala suva ka, aga kuna hetkel teenisime hästi, mõtlesime, et ostaks, muidu kunagi Eestis olles nagunii ei raatsi :D
Täna pressisime lõpuks esimest korda omale apelsinimahla, hästi hea tuli. Neljast apelsinist tuli üks tass mahla. Tulevikus teeme rohkem mahla, kuna niisama apelsine sööme nagunii iga päev. Õnneks meil siin hosteli köögis on koguaeg kast täis apelsine, mandariine ja sidruneid ja üks poiss, kes töötab kartulifarmis, toob kartuleid ka.
Tervitused ja loodame, et teie suvi on ikka soe :)
Ma tulingi pakkimisest ära, üleeile oli mul seal viimane tööpäev. Muuseas, alguses läksin sinna 3 Korea tüdrukuga, aga 2 tükki siiski ei saanud sinna, kuna nad ei olnud vist piisavalt kiired. (Unustasin eelmine kord mainida, et minu supervisor oli ju Eesti tüdruk). Kokku suutsin seal siis töötada 3 ja pool nädalat, aga no hea seegi. Nädalas tuli 70 töötundi, Eestis töötasin 40:) Lihtsalt päevad läbi töötasin. Nüüdsest lähen jälle Vahuriga mandariine korjama, kuigi ilm on vihmane ja vihmaga korjata ei saa. Täna juba jäi töö ära sellepärast. Loodame, et homme ikka saab.
Käisime täna ühes kaubanduskeskuses ja ostustasime, et oleks aeg lõpuks uued mobiilid soetada. Täna ostsin ainult mina endale, valge Samsung Galaxy, mulle väga meeldib, minu elu esimene nutitelefon. Kui Vahurile meeldib see ka, ostab ta vist sama, aga musta värvi. Meil mõlemal ju siiani eriti vanad moblad ja jumala suva ka, aga kuna hetkel teenisime hästi, mõtlesime, et ostaks, muidu kunagi Eestis olles nagunii ei raatsi :D
Täna pressisime lõpuks esimest korda omale apelsinimahla, hästi hea tuli. Neljast apelsinist tuli üks tass mahla. Tulevikus teeme rohkem mahla, kuna niisama apelsine sööme nagunii iga päev. Õnneks meil siin hosteli köögis on koguaeg kast täis apelsine, mandariine ja sidruneid ja üks poiss, kes töötab kartulifarmis, toob kartuleid ka.
Tervitused ja loodame, et teie suvi on ikka soe :)
Uue telefoniga tehtud pilt me uuest toast
Thursday, July 5, 2012
Töö töö töö
Inku jälle tööl ja mina igavlen. Mõtlesin siis, et teen ühe kiire blogi sissekande, kuna jälle paar nädalat möödas viimasest postitusest.
Elu on kulgenud viimasel paaril nädalal üsna töiselt. Eriti töiselt muidugi Inkul, aga minul ka päris palju tegemist olnud. Mina olin siis eelmine ja üleeelmine nädal seal samas kohas tööl, kus Inkugi pakkimas käib ja tegin seal nö meestetöid. Iga päev peaaegu uut asja, kuna asendasin neid, kes tahtsid vaba päeva või olid haiged vms. Sain küll palju erinevaid asju proovitud ja polnudki need nii rasked tööd ühti. Kuna aga sain mõlemal nädalal töötada ainult 3 päeva, siis oli suht nõme iga päev helistada ja uurida, kas ikka on homme töö ja siis nii oodata ja passida koguaeg, et kui nad mind vajavad, siis pean kohal olema kohe. Hakkasin ka vahepeal juba vabadel päevadel uuesti korjamas käima, sest lihtsalt igav oli. Inku ju töötas hommikust õhtuni koguaeg. Või õigemini varahommikust keskööni! Igatahes sellel nädalal otsustasin, et ei taha enam sinna packing shedi tagasi tööle minna ja hakkan ainult korjamas käima. Vähemalt iga päev normaalsel ajal töö ja suht mõnus lühike päev. Raha saab muidugi oluliselt vähem, kui shedis, aga ega raha ka kõige olulisem asi siin pole. Korjamisega saab ka leiva lauale ja öömaja makstud. Mis sa hing veel ihaldad kui soe tuba ja kõht täis :) Niipalju veel tööst, et Inku ütles ka, et temal jääb see nädal shedis viimaseks ja tuleb järgmisest nädalast ka esialgu korjama. Samal ajal hakkame võib-olla uurima, äkki saab kuskile teise shedi tööle, kus normaalselt päevane ja öine vahetus ja normaalne tööaeg. Sest need 12-16 tunnised tööpäevad päris inimlikud ikka pole.
Mis siis veel? Aaa, see nädal lubas hosteli juhataja, et saame nädalavahetusel lõpuks kahesesse tuppa. Niiet siis tuleb meil ette võtta väike kolimine telgist tuppa. Mõõõõõnus. Kuigi telgis on ka jumala OK, tahaks ikka juba tuppa. Saab üle 3-4 kuu normaalselt voodis magada. Milline luksus :)
Üks asi veel. Nimelt täna autoga tööle sõites vaatasin, et märkamatult on meil oma autoga Austraalia teedel läbitud juba 10 000 õnnelikku km. Loodame, et teised 10-20 mööduvalt sama õnnelikult. Siiani on auto end väga hästi üleval pidanud ja tänutäheks saab ta õige pea oma tuksuvasse südamesse uued mahlad, ehk siis tuleb ette võtta õlivahetus, et ta meid ikka edaspidi ka hästi teeniks.
Praegu mina rohkem kirjutada ei oskagi. Varsti tuleb nädalavahetus, siis võib-olla sõidame jälle kuskile ja eks anname ikka teada, kui mingid mõtted ja plaanid tulevad. Teie aga nautiga Eesti suve, mida meie täiega igatseme, ja olge kõik tervitatud.
Elu on kulgenud viimasel paaril nädalal üsna töiselt. Eriti töiselt muidugi Inkul, aga minul ka päris palju tegemist olnud. Mina olin siis eelmine ja üleeelmine nädal seal samas kohas tööl, kus Inkugi pakkimas käib ja tegin seal nö meestetöid. Iga päev peaaegu uut asja, kuna asendasin neid, kes tahtsid vaba päeva või olid haiged vms. Sain küll palju erinevaid asju proovitud ja polnudki need nii rasked tööd ühti. Kuna aga sain mõlemal nädalal töötada ainult 3 päeva, siis oli suht nõme iga päev helistada ja uurida, kas ikka on homme töö ja siis nii oodata ja passida koguaeg, et kui nad mind vajavad, siis pean kohal olema kohe. Hakkasin ka vahepeal juba vabadel päevadel uuesti korjamas käima, sest lihtsalt igav oli. Inku ju töötas hommikust õhtuni koguaeg. Või õigemini varahommikust keskööni! Igatahes sellel nädalal otsustasin, et ei taha enam sinna packing shedi tagasi tööle minna ja hakkan ainult korjamas käima. Vähemalt iga päev normaalsel ajal töö ja suht mõnus lühike päev. Raha saab muidugi oluliselt vähem, kui shedis, aga ega raha ka kõige olulisem asi siin pole. Korjamisega saab ka leiva lauale ja öömaja makstud. Mis sa hing veel ihaldad kui soe tuba ja kõht täis :) Niipalju veel tööst, et Inku ütles ka, et temal jääb see nädal shedis viimaseks ja tuleb järgmisest nädalast ka esialgu korjama. Samal ajal hakkame võib-olla uurima, äkki saab kuskile teise shedi tööle, kus normaalselt päevane ja öine vahetus ja normaalne tööaeg. Sest need 12-16 tunnised tööpäevad päris inimlikud ikka pole.
Mis siis veel? Aaa, see nädal lubas hosteli juhataja, et saame nädalavahetusel lõpuks kahesesse tuppa. Niiet siis tuleb meil ette võtta väike kolimine telgist tuppa. Mõõõõõnus. Kuigi telgis on ka jumala OK, tahaks ikka juba tuppa. Saab üle 3-4 kuu normaalselt voodis magada. Milline luksus :)
Üks asi veel. Nimelt täna autoga tööle sõites vaatasin, et märkamatult on meil oma autoga Austraalia teedel läbitud juba 10 000 õnnelikku km. Loodame, et teised 10-20 mööduvalt sama õnnelikult. Siiani on auto end väga hästi üleval pidanud ja tänutäheks saab ta õige pea oma tuksuvasse südamesse uued mahlad, ehk siis tuleb ette võtta õlivahetus, et ta meid ikka edaspidi ka hästi teeniks.
Praegu mina rohkem kirjutada ei oskagi. Varsti tuleb nädalavahetus, siis võib-olla sõidame jälle kuskile ja eks anname ikka teada, kui mingid mõtted ja plaanid tulevad. Teie aga nautiga Eesti suve, mida meie täiega igatseme, ja olge kõik tervitatud.
Subscribe to:
Posts (Atom)